Tere Bellevue

Saabusime kolmapäeva lõunaks Seattle lennujaama. Kuna mina olin esimest korda riigis, siis tuli seista päris pikas ESTAga esmasisenejate sabas. Sõrmejäljed, täidetud vormid, fotod, smalltalk Ameerikasse tulemise põhjustest jms. See läbitud, saime kätte oma lumivalge KIA ja suundusime hotelli. Hotell on pisike - 4 korrust ent toad annavad väikese korteri mõõdu välja. Margus ütleb, see olla suht klassikaline usa hotell.

Plaanisime algselt püsida kuskil kella 7-8ni üleval, et ajaliselt ree peale saada. See ei olnud arvestades 24h tundi üleval olnuna sugugi kerge. Ajavahe on Eestiga 10 tundi ning meie oleme ajas taga, niiet siia tulla on kindlasti lihtsam, kui tagasi minna. Lend oli küll mugav ja aeg läks meeldivalt kiirelt, ent magada ma seal ei suutnud. Niisiis oli ilmne, et õhtu tuleb rahulik ja ilma suuremate seiklemisteta.
Tänav on meil suhteliselt rahulik ja madalamate hoonetega. Samas hotelli aknast paistab korralik city-view kõrghoonete panoraamiga.

Kuna hotellitoas on köök ja vajalikud kokkamistarvikud, siis käisime lähedal asuvas QFC supermarketis hommikusöögiks kraami varumas. Kuna hotelli hommikusöök on kesine, siis heameelega teen meile hommikuti midagi mõistlikku. QFC on äge: rohelise ja köögiviljalett on suursugune. Valik on väga hea ning sama võib öelda ka kala- ning lihaleti kohta.
Kell 5 oli meie hotellis veini degusteerimine. Õigemini see toimub igal kolmapäeval.

Võideldes unega otsustasime siiski minna. Inimesi eriti polnud, aga üks daam jagas lahkelt erinevaid kohalikke sorte ning lasi neid meil ilma erilise peaketükkivuseta juua. Kuulasime ühe eakama paari juttu oma Bellevues viibimisest ning andsime aru, kust me oleme ja mida plaanime. Mina kui veidi introvertsem inimene, pean selliste smalltalkidega harjuma, sest ameeriklased on aktiivsed vestlust üles võtma. Kahtlemata on see hea praktika.
Peale kahte pokaali veini tundisn, et nüüd on piir ees ning tuleb ikkagi kehakellale alla vanduda. Uni oli megahea.