Otsisime urgast, aga leidsime rahaaugu
See lugu on vaat et ühest kõige põnevamast diner'ist, kuhu ma sattunud olen. Tuuritasime Marguse vanematega septembris veidi ringi ja võtsime erinevaid rannikuäärseid linnu läbi. Ikka siinsamas Washingtoni osariigis. Need linnad väärivad omaette kirjapinda, seega ma hetkel nendel ei peatugi.
Ühesõnaga kõht läks tühjaks ja oli vaja teha kosutav linnupete. Olime seiklusmeelsed ja otsustasime, et ei otsi veebist midagi konkreetset välja, vaid valime midagi teeäärde jäävat. Üks tingimus oli ka. See pidi välja nägema nagu tõeline urgas. Liiga ilusatest sõitsime uhkelt mööda. Need ei sobinud. Urkaid samas ka väga ei olnud. Lõpuks leisime Port Townsendi kandis ühe puitnikerdistest punnis hoone, kus maja peal oli silt, et ainult sularahas saab maksta. No see variant on piisavalt ajale jalgu jäänud, seega sobis. Suur puidust burger ka laius maja ees, niiet võis eeldada, et süüa saab. Muid suuri ootusi ei olnud. Koha nimi oli Fat Smitty's.
Sisse astudes tõusid minu kulmud poole meetri kõrgusele ja lõug vajus samapalju alla. Vaatepilt oli kahtlemata ootamatu. Söögikoha kõik seinad ja lagi oli paksult rahasedeleid täis. Mitte lihtsalt üksteise kõrvale siledalt kleebitud. Ruum oli konkreetselt kohev sellest rahast. Valdavalt olid seinas 1 dollari kupüürid. Esmapilgul ei osanud hinnata, kas tegu on päris rahaga või mitte. Enamik neid olid täis soditud. Põnev lugu küll.
Süüa sai loomulikult burgereid. Teenidajale tellimust andes uurisime, et mis värk selle rahaga siis on. Et kas on päris raha ja miks see seintel vedeleb.
Selgus, et on küll päris raha. Kõik sedelid on söögikoha külastajate poolt jäetud. Kui seintele enam väga juurde ei mahu, siis korjatakse raha ära ning annetatakse heategevuseks. Ja nii kestab see juba aastaid. 2017 aastal oli viimane rahasuurpuhastus, mis kestis terve päeva. Kokku kraabiti seintelt maha üle 26 000 dollari. Igal laual on ports knopkasid ja vildikaid, et inimesed saaksid oma sedelid sobiva sõnumiga seinale seada. Raha peale joonistamine/kirjutamine hoiab ära kiusatuse, et pikanäpumees mõnd kupüüri endaga kaasa haarata sooviks. Samas on söögikohal Riigikassaga kokkulepe, et nemad teevad need soditud sedelid kenasti "rahaks tagasi".
Asusime meiegi rõõmsalt raha sodima. Ega sellist võimalust ju väga ei esine. Kui just muidugi igasugune alalhoiuinstinkt ja mõistus kadunud ei ole. Sättisime oma kupüürid ka seina ja lasime burgeril hea maitsta.
Uudistasin veidi mööda seinu ringi ja vaatasin, mis teateid siis rahasedelitele jäetud oli. Igasugu nimesid ja juttu. Lisaks oli kupüüril olevast president Washingtonist palju uusi karaktereid loodud, mis oli päris koomiline.
Ka meie idanaabrid olid antud söögikohta väisanud ja oma tervituse jätnud:
😀