Teekond Portlandi I
Aberdeen ja Klipsan Beach
Planeerisime juba mõnda aega naaberosariigi, Oregoni külastamist. Eesmärk oli jõuda Portlandi. Kirjade järgi pidi Portland olema üks kahtlemata elav ja avastamistväärt linn, mille slõugan on: Keep Portland weird.
Trippi kujutasime ette nii, et võtame ikka muid punkte ka ja avastame ookeaniäärset rannikuäärt. Paar päeva enne trippi läks meie truul Wrangleril mootorituli põlema. Kuigi esinduses arvati, et see ei tohiks midagi tõsist olla, ei julenud me sellega siiski teele asuda ning rentisime Avisest kiirelt midagi asemele. Autorent on siin odav ja mõistlik ning on tehtud kliendile võimalikult lihtsaks. Niiet lõppkokkuvõttes ei olnud see tagasilöök nii suur probleem ning renditud Subaru osutus oodatust tublimaks. See selleks.
Esimese päeva plaan oli sõita Aberdeeni ning seejärel vajuda õhtuks rannikuäärde ööbima.
On teada, et siinsed kiirteed on omaette klass, kui rääkida ummikutest. Startisime reedel, kell 3 päeval ning üsna peagi sai selgeks, et sellist valikut enam ei teha ei tohiks. Venimine algas Bellevuest ning kestis napilt Olympiani välja. Sõitsime planeeritud juppi mitu tundi kauem. Olulist põhjust ummikuks ei olnud. Ainult üks liikusõnnetus jäi tee peale. Muus osas tundus, et sõiduridadest jääb sellele autodemassile lihtsalt väheks. Seda eriti reedel ja eriti pealelõunal.
Aberdeen
Aberdeen sellepärast, et see on grungeiidoli Kurt Cobaini kodulinn. Nirvana oli kahtlemata suur bänd ning mulle läheb ta siiamaani korda. Margus oli seal varasemalt juba korra käinud, aga minulgi oli soov see kõik oma silmaga üle vaadata. Seattle's on võimalik MoPOP muuseumis näha Nirvana väljapanekut ning fännid otsivad üles ka sealse Kurti elamispaiga. Samas Aberdeeni paljud ehk ekstra ei viitsi sõita. Põhjusega, sest ega seal peale Kurt Cobaini nimelise pisikese pargi, midagi vaadata ei ole. Tegu on suhteliselt lääbaka tööstuslinnaga, kus Wikipeedia kohaselt elab inimesi 16 000 ringis. Ilm oli ka hall. Naljatasime, et murepilved on Aberdeeni kohal.
Aga siiski. Linnapiiri ületades võtab külalisi suur silt: Welcome to Aberdeen ning selle all: Come as you are - Nirvana samanimelise loo järgi. See on täna Aberdeeni mitteametlik moto, mis paneb meeldivalt muhelema. Nad on ikkagi uhked seal Kurti üle!
Kurt Cobaini mälestuspark asub Wishkah jõe serval Young Street Bridge nimelise silla lähedal. Selle silla all olla Kurt käinud tihtilugu konutamas ja ööbimas, kui kodus keeruline oli. Antud silda on ühel või teisel viisil mainitud ka Nirvana loomingus ning kuulu järgi on osa Kurt Cobaini tuhast puistatud Wishkah jõkke. Jõeservalt võib leida Kurti auks püstitatud taiesed, üheks neist on näiteks Kurt Cobaini õhukitarr.
Seal lähedal on ka üks elumaja, mille omanikud on ilmselt üsna väsinud valearvamusest, et nende maja oligi Kurti kodu.
Edasi.
Klipsan Beach
Kuna olime tänu varasele suurele ummikule graafikust maas, siis võtsime Aberdeenist suuna otse meie ööbimispaika Klipsan Beach nimelises kohas. Majutuskohaks Campbell House, mis asub pikal saareribal üsna ookeani ääres. Jõudsime sinna enne kümmet õhtul, mis tähendas, et pererahvas oli juba lahkunud. Uksel ootas meid kiri, kus oli Marguse nimi peal ja juhised, kuidas tuppa saab. Pluss muu oluline info nagu, et ühte punast kassi tohib majja ja majast välja lasta ning hommikusöögile ei tohiks kindlasti hilineda, kuna toidu temperatuur on ülima määravusega! Tegu oli pisikese majaga, millest oli tehtud kodune ja õdus 4 toaga majutuskoht. Tuppa jõudes tuli korralik heldimus peale, sest kõik oli nii kodukoodud ja nunnu selle parimas tähenduses.
Kuna olime suuremast tsivilisatsioonist eemal siis valitses seal lausvaikus, mida ma tükk aega enam kogenud pole. Lebasin tükk aega üritades midagi kuulda ent tulutult. Uni oli sedavõrd hea, et lasime endid rahulikult sisse magada. Vedasime peale ärkamist endid söögituppa, kus kohtasime lõpuks ka majaperemeest ja tema kaasat. Härra, valge kittel seljas ja Alcatrazi vangla müts peas, valmistas juba hommikusööki ning surus jutustamise taustal tassi värsket kohvi meile pihku. Alati on hirmus põnev, kui sa ei tea, mis sulle taldrikul ette tuuakse. Kes on käinud Otepää külje all Tammuri talus, teab seda tunnet eriti hästi. Soovitan kindlasti minna. Meie Klipsan Beach'i portugali juurtega kokk pakkus seekord värket hommikupirukat, mida ta meile uhkusega presenteeris. Lisaks erinev liha, seened, hommikuvorstid ja puuvili. Oli kohe tunda, kuidas mees nautis inimeste võõrustamist ning köögis meelehea valmistamist. Selle maja köök pidi olema puhtalt tema valdus.
Samal ajal kui Seattle maadles kuumalainega, oli rannikuääres tükk maad jahedam ja kargem hommik. Istusime korraks oma kohviga õue verandale ning Saaremaa hommiku tunne tuli peale.
Peagi liitus meiega söögitoas veel erinevaid öömajalisi. Enamik neist ameeriklased ning üks paar ka Düsseldorfist. Viimased olid just hiljuti Tallinnat külastanud ning hirmus õnnelikud meie e-residentsuse üle. Härra oli just endale e-residendi kaardi saanud ning kiitis Eesti digisaavutusi. Vot siis. Hommikusöögilauas ühe vanema ameeriklastest paariga juttu ajades nentisime, et ega sellist muhedat ja hubast olemist tavahotellis naljalt ei koge. Saime taaskord jutustada, kus asub Eesti ning mida meie Ameerikamaal teeme. Kuuldes, et Margus töötab Microsoftis, hõikas meie laua härra elevalt Margusele: Meie sinuga teeme nüüd hiilgava äriplaani teoks ning jutustas, kuidas maailma oleks vaja ühte väga lihtsat operatsioonisüsteemi.
Peale hommikusööki jagas majaperenaine meile siseinfot, mida lähiümbruses külastada ning joonis meile paberkaardil kõik ette. See naine oli üldse nagu kohalik Wikipeedia. Selgitas meile päris palju huvitavaid asju lahti. Et miks ulbivad jõhvikad kohalikus kasvanduses järves vee peal ning kuidas nende kandis on pidevalt maad juurde tekkinud. Või miks on ühe lähedalasuva pargi nimi Cape Disappointment Park ja kas sinna minnes tuleks valmistuda suureks pettumuseks või mitte.
Enne lahkumist märgistasime endid majarahva maailmakaardile esimeste eestlastena ning tegime tiiru ka rannaribal, mis oli nii mõnusalt inimtühi. Filmisin kodustele ookeanikohina ära 😀 ja oligi aeg edasi liikuda. Hirmus kahju oli sellest kohast nii kiiresti ära minna. Läheksin sinna kindlasti tagasi.
