Elu esimene USA visiit: Seattle

U, S and A, sissejuhatuseks

Homme hommikul on start Tallinn - Frankfurt - Seattle. Ajavahe on sinnaminekul äärmiselt lahke. Kolmapäeva hommikul startides, oleme kolmapäeva lõunaks kohal.
Meie põhipiirkonnaks Washingtoni osariigis saab olema Seattle ümbrus: Redmond (Microsofti office on seal), kuna Margus on ühtlasi ka tööreisil; Bellevue's asub meie hotell kogu reisi vältel ning Seattle keskus - see jääb mulle avastamiseks ja Raili asjadeks, samal ajal kui Margus tööl on.

Plaane on palju. Mulle tundub, et isegi rohkem, kui selle 10 päevaga jõuab ära teha.
Kohapeal on meil juba olemas support-team Marguse kolleegi Shea ja tema abikaasa näol. Shea on mitmeks päevaks ja õhtuks juba paika pannud plaanid matka, veinimõisa, hommiku- ning õhtusöökide ja nende kodukülastuse osas. Mis siis muud, kui läheme vooluga kaasa. Uus-meremaalasest Shea ise kolis oma pakistanlannast abikaasaga mõni aeg tagasi Inglismaalt samasse kanti elama ning tegelikult saab olema päris põnev näha, kuidas nemad on seal end sisse seadnud.
Omapäi plaanin ma avastada neid kohti, mille vastu mul kodutöö käigus on uudishimu tekkinud. Näiteks popkultuuri muuseum EMP Uuue nimega MoPOP), ports kunstimuuseume, Seattle'i keskus ise, underground jms. Mõnus.

Tere Bellevue

Saabusime kolmapäeva lõunaks Seattle lennujaama. Kuna mina olin esimest korda riigis, siis tuli seista päris pikas ESTAga esmasisenejate sabas. Sõrmejäljed, täidetud vormid, fotod, smalltalk Ameerikasse tulemise põhjustest jms. See läbitud, saime kätte oma lumivalge KIA ja suundusime hotelli. Hotell on pisike - 4 korrust ent toad annavad väikese korteri mõõdu välja. Margus ütleb, see olla suht klassikaline usa hotell.

Plaanisime algselt püsida kuskil kella 7-8ni üleval, et ajaliselt ree peale saada. See ei olnud arvestades 24h tundi üleval olnuna sugugi kerge. Ajavahe on Eestiga 10 tundi ning meie oleme ajas taga, niiet siia tulla on kindlasti lihtsam, kui tagasi minna. Lend oli küll mugav ja aeg läks meeldivalt kiirelt, ent magada ma seal ei suutnud. Niisiis oli ilmne, et õhtu tuleb rahulik ja ilma suuremate seiklemisteta.
Tänav on meil suhteliselt rahulik ja madalamate hoonetega. Samas hotelli aknast paistab korralik city-view kõrghoonete panoraamiga.

Kuna hotellitoas on köök ja vajalikud kokkamistarvikud, siis käisime lähedal asuvas QFC supermarketis hommikusöögiks kraami varumas. Kuna hotelli hommikusöök on kesine, siis heameelega teen meile hommikuti midagi mõistlikku. QFC on äge: rohelise ja köögiviljalett on suursugune. Valik on väga hea ning sama võib öelda ka kala- ning lihaleti kohta.
Kell 5 oli meie hotellis veini degusteerimine. Õigemini see toimub igal kolmapäeval.

Võideldes unega otsustasime siiski minna. Inimesi eriti polnud, aga üks daam jagas lahkelt erinevaid kohalikke sorte ning lasi neid meil ilma erilise peaketükkivuseta juua. Kuulasime ühe eakama paari juttu oma Bellevues viibimisest ning andsime aru, kust me oleme ja mida plaanime. Mina kui veidi introvertsem inimene, pean selliste smalltalkidega harjuma, sest ameeriklased on aktiivsed vestlust üles võtma. Kahtlemata on see hea praktika.
Peale kahte pokaali veini tundisn, et nüüd on piir ees ning tuleb ikkagi kehakellale alla vanduda. Uni oli megahea.

3:45

3:45 oli täna hommikul uni läinud.
Väljas oli veel kottpime.

Leppisime kokku, et teeksleme veel vähemalt kella 4-ni magamist, siis aga telku käima ja vaikselt hommikut pidama.

Margus läks just tööle ning mina plaanin peale asjade lahtipakkimist minna linna peale. Seattle linna. Siit käib hea bussiliin Seattle keskmesse, kus ongi kõige põnevam. No näis. Ma olen kehv orienteeruja kahtlemata :)

MoPOP

Siit Bellevuest läheb päris hea bussiliin Seattle'sse. Kõige keerulisemaks osutus leida üles varahommikul kaardile märgitud bussipeatus. Seda lihtsalt ei olnud. Minu arust. Aga veidi jalutamist ning sain oma tutika piletiäppiga bussijuhi nina all vehkida.
Buss viib Westlake Station'i, kust saab sõita monorailiga otse Seattle Centre'isse, kus asub punt Seattle must-do asju - Space Needle, MoPop jms.
Läksin kaardiosakonna inimesena linna ilma sularahata ja monoraili kassas juba põrkusingi cash-only-probleemi otsa. Lonkisin ATMi otsimise plaaniga lööduna lifti juurde, kui mulle jooksis järele üks tüdruk, 5 dollarit näpus. See on sulle, ütles. Kui ma küsisin, miks küll seda teeb, siis vastas, et tema ka ei taipaks esimest korda sularaha kaasa haarata. Surus mulle oma viieka pihku ja kadus seepeale. Ma väga kaua oma juhmi näoga talle järele vaadata ei jõudnud, sest juba oli rong ees ning kassast seekord ka pileti saanud, hüppasin minagi pardale. Sõit monorailiga kestab mõned minutid. Teele avaneb kohe Space Needle oma suuruses ning rong läbib ka MoPoP' i hooneid, mis moodustavad pisikese abstraktse tunneli. Efektne värk.

MoPOP ise on vägev. Arhitektuuriline vaatamisväärsus, ning sisu ise ka on põnev. Varasemalt on selle nimi olnud EMP (Experience Music Project), mis aga 2016 muutus MoPOP' iks (Museum of Pop Culture). Seda seetõttu, et muuseum enam ei keskenunud ainuüksi muusikale, vaid ka muudele erinevatele popkultuuri osadele nagu sci-fiction, sport, videomängud jms. Lisaks saab kinosaalis kuulata/vaadata vanu kontsertsalvestusi ning fuajees suurelt ekraanilt valgusmängu saatel vaadata pophitte.
Mina muidugi süvenesin esmalt kohe muusikasse. Esmalt David Bowie väljapanek läbi teda pildistanud Mick Rock' i silmade läbi. Vanu ja uusi kaadreid. Jimi Hendrixi reisimise teemaline näitus ning kitarrikogu, kus lisaks kitarri ajaloole leidsin ka Kurt Cobaini kitarri. Kahjuks selgus, et Nirvana väljapanekut MoPOP enam ei näidanud - see oli kolitud antud hetkel Brasiiliasse.
Omaette maailm oli ka Star Treki väljapanek. Tegevuse ajalugu, kostüümid ja karakterid.

Kulutasin seal mitmeid tunde. Lisaks püsinäitustele oli veel nö. erikülalisena Jim Hensoni näitus. Tema on tuntud kui Muppet Show ja Sesame
Street loojana. Äärmiselt lõbus ja nostalgiline avastusretk.

Pike Place Market ja Athenian Seafood bar

Käisime nädalavahetusel Margusega Seattle' is. Plaanisime Space Needle külastust, aga koht oli ülerahvastatud ning pileteid oli ainult õhtuks. Seega Space Needle kohta tuleb jutt ilmselt paari päeva pärast.
Kimasime monorailiga Westlake'i ning võtsime suuna hoopis kuulsale Pike Place turule. Juba tänaval oli tunda, et käib korralik laupäevane turumöll. Inimesi oli meeletult palju. Turg toimetab aastast 1907 ning on sealhulgas ka üks vanimaid järjepanu tegutsevatest turgudest Ameerikas. Omamoodi hõng on seal kahtlemata olemas.
Turualalt leiab lisaks köögiviljadele ning mereanni- ja kalalettidele, mistahes poode ja kaupu: antiiki, indiaanimeeneid, koomikseid, mistahes erinevaid suveniire, vanu ajakirju, postreid ja raamatuid. Kala ostmine ei ole Pike Place turul lihtsalt niisama kala ostmine. Ühe leti ümber oli kogunenud suur hulk ootusärevaid nägusid ning sain aru ka, miks. Kui keegi esitas tellimuse, siis vallandus letitaguste meeste laul, efektne pakkimine, samal ajal loobiti suurt forelli rahva sekka ja letile tagasi. Melu missugune.
Aga turust edasi. Lisaks on seal nii sees kui väljas erinevad söögikohad ja kohvipoed. Ka kõige esimene Starbucks asub sealsamas. See avati 1971 ning 1977 kolis kohvipood ümber turu aladele ja tegutseb seal siiamaani. Mõistagi oli seal meeletu järjekord uksest välja tänavale. Sama eksootiline on turistidele Starbucksi lähedal asuv vene pagarikoht nimega Piroshky. Seal oli täpselt samasugune looklev järjekord.
Kuna turg on omaette atraktsioon, siis hinnad ei ole kindlasti odavad. Kalalett on suurepärase valikuga ent võrreldes näiteks QFC supermarketi hindadega, tuleb kindlasti pool juurde.

Lisaks vanimale Starbucksile asub turualal ka legendaarne söögikoht nimega Athenian, kus on filmitud Unetus Seattle' is kaadreid Tom Hanks'iga. Koht ise on päris suur ning taaskord sellise sümpaatse vana hõnguga. Restoran avati 1900 alguses nagu ka seesama turg. Laua saamiseks pidime veidi ootama, mis oli laupäeva kohta ootuspärane. Toit ise on keskpärane, aga saab kenasti hommiku- või lõunanälja ära kustutada. Mulle seal meeldis. Vaade on hea ning söögikohas on mõnus sagimine ja sumin.

Seattle Aquarium

Pike Place Marketi lähedal asub Seattle Aquarium, mis pakub külastajale elamust erinevate veetaimestiku, kala-, linnu- ja loomaliikide näol. Eraldi teemaks on veel ka õpilased ja nende harimisprogrammid, mereliikidest, inimtegevuse mõjust neile ning liikide säilimisele kaasaaitamisest. Kompleks avati 1977 ning Seda külastab aastas ca 800 000 inimest (sh 50 000 õpilast). Mulle meeldib selle kompleksi välimus - pealtnäha madal ja tagasihoidlik puidust kompleks, mille sisu on keeruline tänavalt aimata.
Lisaks tavapärasele loomade/muude mereelukate vaatlusele, saab näiteks portsu meritähti ja - siilikuid ka täitsa vabalt puutuda. Teatud aegadel on võimalik näha ka nt saarmate, hüljeste või suure kaheksajala toitmist koos akvaariumitöötajate selgitustega.
Minul õnnestus näha kolme ontliku hülge varast lõunat ja tervisekontrolli. Perioodiliselt vaadatakse ja puhastatakse nende hambad ning tehakse ultraheli. Süüa saavad nad suhteliselt sarnast toitu, mis nad lahtises looduses ise tarbiks - kalmaari, krevetti, erinevat vaiksemat kala.

Esimene Starbucks vol2

Läksin peale akvaariumit lihtsalt vaatama, et kas ehk esmaspäeval pääseb löögile, et külastada siis seda kõige kõige esimest Starbucks'i. Asutatud 1971. Järekord oli märksa lühem, aga silmaga mõõtsin, et tehtav :) Oligi. Pool tundi minu päevast. Sel ajal kui seista järjekorras, saab brausida Starbucksi tasuta wifis ning vaadelda ümberringi toimuvat. Lisaks oli sinna sättinud ennast ka üks moosekant, kes sügava pilguga miskit bluesi ümises. Valdavas enamuses olid minu kõrval järtsus asiaadid. Mõtlesin mitu korda muiates, et mida ma seal küll teen.
Järjekorda korraldas seal üks nalja viskav tüüp. Ei ole nii, et seisad oma suva järgi. Lõpuks saingi sisse. Ostlemine on lihtsaks tehtud, vaatad kataloogist meened välja, lisad kohvi ning saadki mäele. Mis on tegelikult kihvt - teades, et väljas ootab 70 inimest oma lõõgilepääsemist, ei anna teenindajad oma toimetamise kvaliteedis järele. Neil on aega küllalt. Tule nuusuta kohvi, pakuvad. Uurivad, kust sa tuled, mis keelt sellel maal räägitakse ning nendivad, et jama küll - seal polegi Starbucksi?!
Tassid ja termosed on selles poes vana logo ning esimese poe tähisega. Autentne värk. Teisest küljest jälle meeletu mull :) Muuseas, tänaseks on Starbucks kohvipoode üle 26 000!

Chihuly Garden and Glass

Ma ausalt ei osanud selle muuseumi kohta midagi ette arvata või elevduda. Kuna arvustused olid head, siis otsustasin lihtsalt selle põhjal asi läbi käia. See osutus heaks valikuks - kõik, mida seal vaadata on, on võimas ja suursugune.
Kõik sai alguse 60ndatel, kui Dale Chihuly alustas klaasiga eksperimenteerimist. Sellest kasvasid aja jooksul välja massiivsed klaasmonumendid. Chihuly on teinud kõike suurelt. 70ndate lõpus tabas teda kaks õnnetust, mille tulemusena kaotas ta nägemise ühest silmast ning õlavigastuse tõttu ei olnud tal enam võimalik klaasi puhuda. Ta pani kokku endale tiimi ning sealt edasi disainib oma kunsti läbi nende. Tal on olnud hämmastavaid väljapaanekuid ja installatsioone erinevates riikides ning sealses vabas looduses. Chihuly on oma visoone klaasiinstallatsioonidest talletanud ka akrüülimaalideks. Tema tehnika pole pintsel ja molbert. Paks akvarellpaber maha asetatuna, pritsib Chihuly tuubist oma mõtted lõuendile. Kihvt.