Kuu aega Ameerikamaal: 10 tähelepanekut

Meil sai nädalavahetusel 1 kuu Ameerikat täis. Aeg on läinud ulmeliselt kiiresti ning kui hakata sõrmedel üles lugema, et mida asjalikku me kah saavutanud oleme, siis tegelikult saab tubli portsu asju: meil on kohalikud niiöelda isikukoodid (social security number), pangakontod ja -kaardid, kohalikud telefoninumbrid ning juhiload. Meil on püsiv elukoht välja vaadatud ning nädala pärast peaksime ka sinna sisse kolima hakkama. Ka autoostuga oleme nüüdseks maha saanud. Minu tööloa avaldus on esitatud ning Margus elab edukalt oma töörütmi sisse. Turisti tunne ei taha veel kaduda, aga ma usun, et niipea, kui alustan uues "kodus" Ikea mööbli kokku kruvimist, siis hakkab ka reaalsus kohale jõudma.
Kogu selle bürokraatiakadalipu keskel oleme vaadelnud ja kogenud kohalikku eluolu ning ma panen kirja mõned tähelepanekud, et mis on äge, mis vähem ägedam ja mis ikka totaalselt teistmoodi, kui esmalt arvasin. Esmamuljed on ikka need kõige ehedamad ja ma usun, et ma ise ka loen aasta pärast seda juttu suure huviga 😀 Kõik on loomulikult kajastatud äärmiselt isiklikust vaatepunktist ja kogemusest.

1. Avatud ja viisakad inimesed

Eestlasest erinevalt viljeleb ameeriklane small-talk'i ning isegi, kui teda tegelikult nii väga ehk ei huvitagi, kuidas sul läheb, siis loob see avatud suhtlus üsnagi positiivse tunde. Sedasi on endalgi lihtsam oma introvertsest kestast välja saada. Vestlused ja viisakusvahetused on kerged tekkima nii liftis, tänaval kui mistahes hetkel, sest see on siin normaalne. Eestis ma mõtleksin ilmselt, et: "Mis see nüüd tahab?" Näiteks andis üks daam meile peale põgusat vestlust ühes söögikohas oma visiitkaardi. Hakkasin siis kohe lugema sealt, et millega ta tegeleb, mille peale ta teatas: "Aa ei - see ongi lihtsalt minu enda visiitkaart. Inimestega tutvumiseks". No selge.

2. Asjaajamine vajab kohati tugevat tiigrihüpet

Enne siiatulekut nõuti meilt näiteks, et üks paber on vaja kindlasti FAKSIDA. Muu kanal ei sobinud. Mine või ERMi seda masinat otsima. Paberit kulub ametkondades ka üsna palju. Mõnes kohas kasutatakse lepingute printimiseks vanakooli planketiprintereid, mis teevad väga muistset saundi. Aga olen ka digiallkirjastada saanud - kirjutan arvutis dokumendile oma initsiaalid või nime ja saadan tagasi. Enne kinnitan 4 viimase ssn (isikukoodi) numbriga, et see olen mina. Vot nii 😀
Hirmsasti armastatakse asju ajada ka telefoni teel. Kui keegi oma toodet või teenust reklaamib, siis telefoninumbriga, mitte kodulehega. Tahad ilukirurgi, teemanteid või kindlustust? Aga helista! Mitte ära uuri kuskilt kodulehelt. Need telefoninumbrid on ka kahtlased. Number kooseb nii numbritest, kui tähtedest. Mina ei oska sellist valida.

Eestlasele on üldse see telefoni teel otsustamine väga raske, sest eestlane tahab juurelda ja mõelda, ta ei saa niimoodi puusalt asju ajada. Eriti veel võõras ühiskonnas. Me oleme selle trauma juba läbi elanud.

3. Sularaha on OUT, ApplePay on IN

Sularaha vajadus on väga minimaalne, sest siinkandis on kaardimaksetega väga hästi. Mul ei ole oma eesti kaartidega olnud maksmisel probleeme ning enamiku tehingutest olen kinnitanud PIN koodiga. Olen ka viipemakset saanud teha täitsa edukalt. Mõned müügikohad viljelevad ka kiip+allkiri või kohaliku kaardiga magnetriba+allkiri varianti.
Meil mõlemal on olemas nüüd ka kohalik deebet-ja krediitkaart. Kiip ja PIN funktsionaalusega. Ja keegi ei tee draamat, kui teenindaja sinu kaardiga ära käib. Mina alguses oleksin tahtnud teha, aga nüüd hoian ennast tagasi.
Deebetkaardi esmane eesmärk on ATMist sularaha väljavõtmine. Poes sellega väga ei maksta. Kui deebetkaart peaks langema kaardipettuse ohvriks, siis teatud tehinguid ei pruugi ka nii lihtsalt tagasi saada. Nii olen vähemalt kohalikku tagasisidet kuulnud. Küll aga pole probleemi, kui sama asi juhtub kredikaga.
Krediikaardiga makstakse ka paljude muude teenuste ja ostude eest. Näiteks korteri üüri, telefoni-ja tv kanalite eest. Pangaülekanded pole siin üldse teema.
Kohaliku krediitkaardi saamine andis võimaluse kasutama hakata ApplePay lahendust, kus lisades kaardi Walletisse saad poes maksta telefoniga (Marco - sina, loomulikult saaks maksta ka oma kellaga). Igas müügikohas ApplePay'd veel pole, aga oma lemmikus toidupoes ma ainult telefoniga vehingi.

Ühesõnaga - olukord on täitsa hea. Oodatust parem. Kindlasti pole see igal pool Ameerikas nii ning kõige selle kaasaegsuse kõrvalt pole kuhugi kadunud vanakooli sularahatshekk. Margus kirjutas just välja oma elu esimese sularahatsheki,sest seda oli kindlasti auto ostul sissemakseks vaja.

PS. ühes automaattanklas oli kaardimakseterminalil ekraan, kust sai tankimise ajal telekat vaadata. Inimlik. 😀

4. Süüa saab väga tervislikult (kui ise ka tahta)

Toidupoeketid nagu Whole Foods või QFC on väga söödava valikuga. Neis on suur valik orgaanilist rohelist kraami, väga hea värske kala ja liha valik. Pole mingisugust ettekäänet selleks, et mitte tervislikult süüa. Vastu suve avatakse ka farmerite turud autentse kraamiga. Seattle'i puhul on kihvt see, et siin asub suur Lake Washingtom - kus on mageveekalad ning kohe kõrval on ookean, kust saab erinevaid mereande ja ookeanikalu. Seetõttu on siin ka värske kala- ja merekraami valik väga hea. Nii poes, kui söögikohtades.

Tänavapildis ei ole väga palju ülekaalulisi inimesi. Pigem kohtab sörkijaid ja rattureid. Olen märganud, et jooga on ka päris pop teema, sest erinevaid joogasaale hakkab tänavail liikudes silma.
Niiet toiduga on hästi. Kui aga tekib peale päevamatka või muud aktiviteeti soov rämpsu järele, siis on ka selle valik päris äge ning inimene peab saama mõnikord burksi, tacot, sõõrikut, hot-dogi või pannkooki kui hing ihkab 😀 Punkt.

5. Suurepärane aasia toit

Jätkaksin toidu radadel ja toon aasia toidu kohe eraldi välja. Siinkandis saab suurepärast jaapani, hiina, tai, vietnami jms kööki nautida. Tänavapildis on asiaadid rohkelt esindatud ning aasia kööki leiab pea igalt tänavalt. Niisiis, kui tahta head ramenit, hiina pelmeene või hoopis teppanyaki kogemust, siis on kõik ja rohkemgi veel olemas. Sa võid kahtlevalt sisse astuda tagasihoidlikku aasia söögikohta ning saada väga autentse kogemuse.

6. Telereklaamid on omaette klass

Kui kohalikke telekanaleid vaadata, siis alguses hirmsati ärritab reklaamipauside rohkus. 7 minutit filmi, 5 minutit reklaami, 7 minutit filmi, 5 minutit reklaami. Aga kui lõpuks alla anda, siis kohati on mõned reklaamid isegi naljakad, mõnusalt absurdsed, mõned neist mängivad kindlasti ka sündsuse piiri peal:

Märkimata ei saa jätta ka kohalikku klassikat, kus õige reklaam lõpeb ikka lustliku laulujupiga:

Ja täiesti vabalt võib maha teha oma konkurenti. Wendy's ütleb teleeetris, et Mc Donalds'i pihv on jama (burgerite näide tundus kõige kohasem 😀). Ja siis on alkoholireklaamid. Kes neid Eestis veel mäletabki...Siin on ühes reklaamis nii alkohol, inimene, kui selge sõnum sellest, et on tore ka veel. Käsitlematu, eks?
No ja siis muidugi näeb imeasju ka: uksega vann näiteks. Või teemantitega näokarvade eemaldaja. Kuldne muidugi. Ainult 19.90. Või kui me veel ajavahega võitlesime, siis avastasime, et kell 4 hommikul saab juba teemante osta. Otse telekast. Teleturg on siin aktiivne. Väga aktiivne.

7. Traditsioonilise hommikusöögi nimel tuleb järjekorras oodata

Jälle toidu juurde. No mis teha, see meid elus hoiab. Kui näiteks soovida laisal nädalavahetuse hommikul süüa nagu ameeriklane, siis tuleb leida üks väga tavalise moega kohvik, mis ilmselt ongi avatud ainult päeva esimeses pooles ja pakub koduse moega hommikusööki. Ikka rohkelt muna, sinki, peekonit, kartulirösti ja kohvi, mis kannust kunagi ei lõpe. Leidsin ühe sellise Yelp'i lehelt ning otsustasime minna asja uurima. Lihtne majakene, puupüsti täis, väljas järjekord. Ooteaeg pool kuni pool tundi, kuni sind siis lauda palutakse. Ja siis võid rahulikult seda kõike nautida. Mina kui muna parim sõber olin väga õnnelik. 4 või 5 erinevat sorti benedicti, erinev valik omlette ja pannkooke. Portsud on massiivsed ent väga kodukootud maitsega.
Hiljem kohvikust suure ümmarguse pallina välja veeredes mõtlesin siiski, et liiga tihti siin käia ei tohi, ent proovimist väärt on ta aeg-ajalt kindlasti.

8. Vaba aja veetmise meistriklass

Näiteks kino. iPic on üks ütlemata luks kino. Seda seetõttu, et ostad Premium Plus pileti, ilmud kohale, sead end mugavasse tugitooli, sätid jalatoe, padja ja pleedi paika, vaatad menüüd, tellid teenindajalt toidu ja joogi ning asud filmi nautima. Vahepeal tuleb teenindaja ja küsib, kas sa näiteks soovid veini juurde. Jah, miks mitte 😀
Kinopilet maksab 26USDi + asjad, mida sa tarbid. Liiga tihe selline kinoskäik pere eelarvele ei pruugi meeldida ent kui vahest õhtusöök ning meelelahutus ühildada, siis on see täitsa mõistlik ja luks plaan.

Mis puudutab muud meelelahutust, siis alati toimub kuskil midagi ning kohti, mida külastada on piisavalt palju. Ole ainult mihkel ja leia need üles.

9. Loodus on rikkalik

Kui kesklinnast välja sõita, siis esimese asjana märkab kohe suuri massiivseid okaspuid. Teede servad on tihtilugu üsna metsikud ning ei ole puhtaks tehtud nagu meil Eestis.
Washingtoni osariik on kuulus oma mägisuse ja loodusküllasuse poolest ning sobib kindlasti neile, kes armastavad matkaradu murda. Siin neid on piisavalt. Ühel matkal oleme jõudnud käia ning see on tekitanud suure isu uute matkade järele. Loodus on siin võimas ning patt oleks siinolles mitte seda avastada.

10. Puhas ja organiseeritud linnapilt

Seattle'i kesklinn, Bellevue, Kirkland, Redmond - linnapilt on puhas ja hooldatud. Päris palju on tänavapildis suuri ja väikseid ilupuid ning peenraid erinevate dekoratiivsete rohututtide ja lilledega. Mida rohkem kevad siin aktiveerub, seda rohelisemaks linn muutub.

Vihmast ilma on siin tegelikult päris palju ning olen tähele pannud, et vihmapori, kui sellist linnas väga ei teki. Autod on stabiilselt puhtad ning kord kui märkasin üht autopesulat, siis seal järjekorras olid meie mõistes ka mõõdukalt puhtad autod oma pesu ootamas. Hetkel me oleme kuu aega ringi sõitnud oma valge rendikaga ning see auto kindlasti ei karju veel pesu järele. Ainult väike tolm.

Novot sellised esimesed kümme asja kargas pähe...vabalt võiks loetleda 38 või rohkem veel...

PS. Ja koolibussid ongi sellised nagu Simpsonites.