Fremont'i kirbukad ja Ballard'i lüüsid (trollist rääkimata)
Viimane nädal möödus kolimise tähe all. Sellest pole mõtet pikalt kirjutada: Ikea, ostlemine, kruvimine, pappkastide lappamine, jälle Ikea, ostlemine, kruvimine, pappkastide lappamine 😀 Kõik hea ja koduse eesmärgi nimel.
Ja pühapäev sai olema puhkamise päev. Olen hirmsasti kibelenud külastama ka mõnd kohalikku vanakraamiturgu ning seega otsisime pühapäevaks ühe sellise ka välja. Äkki leiab midagi jube ägedat.
Poheemlaslik Fremont
Kirbuka asukohaks on Fremont, mis on üks suhteliselt boheemlaslik kant Seattle's.
Seda kutsustakse inimeste või ka kunstnike vabariigiks. Kunagi oli ta täiesti omaette linn, mis siis ühel hetkel Seattle'iga liideti.
Fremont'i pühapäevane kirbukas on legendaarne ning tegutseb juba 90ndatest aastatest. Sõitsime kohale asjaga tutvuma.
Üks tänavajagu turgu paiknes õues ning seesamune vanakraami osa, millele minul kõrged panused olid pandud, oli üles seatud ühte katusealusesse parklasse. Seal oli tõesti kõiksugu uuemat ja vanemat kasutatud nodi: riideid, kotte, mütse, vanu pilte, kunsti, ehteid, erineva otstarbega vidinaid, väheke arusaamatuma otstarbega vidinaid ja nii edasi ja nii edasi.
Tänaval olevad müügipunktid pakkusid ehteid, käsitööd ja turu teises otsas sai nautida erinevat tänavatoitu.
Olles kogu selle turu ala läbi tuuseldanud, nentisime, et olgugi, et me midagi enda jaoks seekord ei leidnud, on koht siiski külastamist väärt.
Fremont'i tänavail ringi uidates näeb muud põnevat ka.
Näiteks suurt Lenini kuju. No nii viie meetrist. Mismõttes Lenin? Otseses. Lihtsustatult: toodud Seattle'isse 1993 ühe ameeriklase poolt otse tollasest Tšehhoslovakkiast, kus kuju rahututel aegadel maha oli võetud. Ameeriklane olla kuju 13 000 USDi eest ära ostnud ning lõpuks jõudis Lenin sinna, kus ta täna on. Leninisse suhtutakse nagu kunstitaiesesse ning ta on alates 90ndate lõpust ka konstantselt müügis olnud. Niiet, kellel huvi oma aiapäkkapikkudele lisa soetada siis...
Loomulikult on see kõik kaasa toonud ka diskussioone, kas see taies ikkagi kuulub sellesse paika või mitte ja eks teda on vandaalide poolt retsitud ka omajagu. Aga lugu ise on aus - meie kui postsovjeetid saime üllatatud ning wiki räägib veel eriti täpselt, kui kellegil on huvi süüvida: https://en.wikipedia.org/wiki/Statue_of_Lenin,_Seattle.
Leninist mitte väga kaugel asub veel üks huvitav isend. Fremont'i Troll.
Viie ja poole meetrine kohalike kunstnike loodud troll kössitab võimsa Aurora silla all (ametlik nimi on George Washington Memorial Bridge) ning on ilmselgelt korralik turismimagnet. Pidevalt ronib keegi tema otsas. Troll ise on skandinaavia folkloori ainetel loodud ning võitnud kohaliku konkursi, mille eesmärk oli võidelda sillaaluse prügi ja kahtlaste tegevuste vastu. Geniaalne! Selleks, et silla all hämaras kahtlasi asju ei toimuks, piisab ainult 6 tonnisest betoontrollist. Toimib hästi.
Fremont'i tänavad on kirjud ning industriaalsed ja ka rahvas tükk maad kirjum, kui meil Bellevue's või Kirkland's. Kirjum nii välimuselt kui olemuselt. Sealt leiab mõnusaid väikseid ärisid, kus nii raamatuid, vanakraami, disaini ning kohalike kunstnike üllitisi. Kõik omamoodi rustikaalses vormis. Ei midagi üleliia uhket. Boheemlaslik ja muhe. Muideks teel Fremonti nägime tänavapildis ka mitmeid kanepikauplusi. Washingtoni osariigis on kanep legaalne ning nii ei tasu imestada, kui sa ka suvalisel sõidutee serval "Recreational cannabis" sildiga poodi näed.
Skandinaaviapärane Ballard
Fremonti kõrval paikneb Ballard - samuti üks osa Seattle'ist, mis samuti on olnud kunagi eraldiseisev linn.
Margus pani ette vaatama minna lüüse, kus saavad kokku mage vesi (Lake Washington) ja soolane vesi (Vaikse ookeani suue). Ballardi lüüse läbib aastas mitmeid kümneid tuhandeid veesõidukeid. See on ilmarahvale omaette vaatamisväärsus, kui lüüsikambris veetaset koos mõne purjeka või suurema veesõidukiga tõstetakse või langetatakse, misjärel purjekas või praam sujuvalt üht- või teistpidi nö "üle" aidatakse.
Võrreldes Fremontiga on Ballardi tänavapilt puhtam ja silmale kenam. Siin on rohkelt kohvikuid, söögikohti ning igasugu erinevaid põnevaid poekesi. Ballardi tänavatel ringi tuuseldades märkab nii mõndagi Euroopast pärinevat ning skandinaavialikult tuttavat. Natuke Norrat ja natuke Taanit ning Rootsit, natuke Itaaliat. Pisut Portugali. Nad on ise uhked oma euroopa ja skandinaavia suuna üle. See viimane polegi üldse niisama tekkinud, sest ajalooliselt on paiknenud siin üsna tugev skandinaaviamaade kalurite kogukond, kuna Ballardis olid suurepärased lõhepüügivõimalused. Kuigi skandinaavia päritoluga inimeste arv on aja jooksul Ballardis vähenenud, siis sellest hoolimata peetakse siin au sees põhjamaade pärandit ja tähistatakse näiteks Norra konstitutsiooni päeva. Ballard on Nordic muuseumi koduks ning leidsin poodidest mõned tuttavad põhjamaade brändid. Jalutades hakkas silma ka, et üht pisikest tänavat ehivad Norra, Taani, Soome ning Norra riigilipud.
Tegime elava muusika saatel oma lõuna ühes Little Tin nimelises söögikohas, mis pakkus portugali sardiine otse konservist ning magustoiduks nõudsime jäätist itaaliapärasest jäätisekohvikust. Tulen hea meelega Ballardisse tagasi.
Selline Ameerika siis sellel pühapäeval.
