Hawaii: Toit on alati kõige tähtsam

...ja ometigi venis selle kirjatüki valmimine nii pikalt. Koostasin enne Hawaiile minemist lausa nimekirja roogadest mida kindlasti proovida tuli. Enamuse neist sain ka ära proovida. Loetlen nad siia üles.

POKE
See oli minu truu kaaslane kogu Hawaii reisi vältel. Poke põhielemendid on riis ja toores tuun või lõhe. Viimaste osas saab valida erineva maitsega variante. Sinna juurde käivad veel meelepärased lisandid nagu merevetikasalat, krabisalat, kimchi kurk jne. Ja kindlasti ka furikake maitseaine. Konas on selline koht nagu Umeke's. Sinna tasub kindlasti minna, sest sealne poke on ülimalt hea.

LAU LAU
See on taro lehe sees hautatud liha. Enamasti sealiha, aga leidub ka muid mugandusi. Leidsime Konas ühe väga lihtsa ja autentse koha, kus seda valmistati. Koha nimi oli Super Js. Tundus, et seal askeldab mitu erinevat põlvkonda koos. Lau Lau serveeriti riisi, kohaliku makaronisalati ja lomi lõhega. See viimane on selline naljakas lõhe-tomati salat, mis minu jaoks oli hoopis heeringa maitsega.
Lau lau ise oli väga maitsev. Lehe sees haudunud liha oli pehme ja hõrk. Lisaks sai samas kohas proovida veel ka teist minu gurmeelistis olevat kalua pork nimelist rooga. See on pikalt hautatud Hawaii sealiha. Proovisime koos kapsaga hautatud varianti. Taaskord lihtne ja hea. Koduse moega toit.

LOCO MOCO
Järgmine kohalik toit, mis juhuslikult meie teele sattus. Kimasime autoga Big Islandil ringi ja lõunatamiseks sobivat kohta otsides leidsime Waipi'o Cookhouse nimelise välikohviku, mille kohta vastutulijad ainult kiitvaid sõnu oskasid lausuda. Menüüs loco mocot nähes olime kohe müüdud. Loco Moco on taaskord üks hästi koduse moega toit. Koosneb see riisist, lihast, rammusast kastmest ning härjasilmamunast (sunny side up,öeldakse selle muna kohta Ameerikas). Liha valikud olid antud söögikohas veise burger või eelpool mainitud hautatud kalua siga. Söögikoht asub ilusas loodusest punnis kohas, kus asus ka farm, mis antud kohvikule saadusi kasvatab. Toitu oodates tuli meiega üks farmis töötav vanamees juttu ajama. Rind kummis ees ja pisike tundaolev alkoholimõõk õhus, tutvustas ta meile eemal heina nosivaid lehmasid ja valdusi. "Öelge siis kõigile oma sõpradele ka, et nad tuleks meie juurde sööma", lausus ta lõpetuseks. Ma siis ütlen: soovitan kindlasti selle koha üles otsida!

DONKEY BALLS
Kohalikud shokolaadikommid. Valmivad pisikeses vabrik-poes, kus natuke õnnestub isegi seda kommitegu piiluda. Shokolaadist veeretatakse erinevate täidistega pallid, mille nimeks ongi Donkey Balls. Pood asub Big Islandil, Kainaliu's. Kui küsisime, et miks neil kommidel selline nimi on, siis saime vastuseks, et kunagi ennevanasti olid eelsid vedanud mägedest makadaamia pähkleid alla. Pähklid olid ümmargused ja nii neid hakatigi kutsuma eeslipallideks.

SPAM MUSUBI
Pisike päts, mis koosneb nori lehe sisse keeratud riisist ja SPAM nimelisest lihakonserviviilust. SPAMi konservi leidub isegi meie kandis poodides ja see näeb valja nagu keedusink. Pildil oleva isendi leidsime Kona lennujaama kohvikust. Musubi oli maitsestatud taaskord furikake maitseainega.
Oli kusjuures täitsa maitsev plönn 😀

SHAVE ICE
Ehk jääpudi, mis on erinevate siirupitega magusaks tehtud. Arvestades, kui palav Hawaiil on, siis läheb see legendaarne jäämaius inimestele kenasti peale. Nii ka meie reisisellidele:

GRILL JAAPANI MOODI
See pole otseselt Hawaii teema, aga oma esimese ja väga hea kogemuse sain ma just Hawaiil. Restorani nimi oli Gyu-Kaku Japanese BBQ, mis asub Honolulus, Waikiki ranna lähedal. Mulle väga meeldib see konseptsioon. Peale riisi ja veini tuli ise kogu oma toit laua keskel asuval grillil endale valmis säristada. Suutsime sellest korraliku söögiorgia korraldada. Päris lahe oli restoranis ringi vaadata. Iga laudkond grillis vaikselt jutu ja veini saatel oma õhtusööki.

SAIMIN
Selge leemega supp, milles olid rameni nuudlid, nori lehed, roheline sibul, omletiribad ja veel ühed mulle arusaamatud elemendid. Kustumatut muljet supp mulle ei jätnud. Tarbisin seda taaskord Kona lennujaamas. Kui keegi omab saiminiga paremaid kogemusi, siis võib mulle sellest pikemalt rääkida 😀 Ilmselt pole ka lennujaam parim koht, kus seda proovida, ent mujal ma seda ka ei kohanud. Igal juhul sain supi oma gurmeenimekirjast maha kriipsutada.

BANAANILEIB
Ühe väikese kõrvaltee ääres oli üles seatud müügilett kodukootud banaanileibadega. Müüjat/leivameistrit ennast kohal ei olnud. Raha tuli jätta purki ja leib lihtsalt kaasa haarata. Ja see leib oli niiiiiiii maitsev. Olin vist nii elevil, et taibanud ühtegi pilti sellest kõigest teha 😀

KOHALIK KALA
Olenemata sellest, et me ookeanipüügis hävisime, ei takistanud see meil kaubandusest kohalikku kala küttida. Meie elamispaigas oli terrassil korralik gaasigrill, mis lausa karjus kokkamise järele. Nii juhtuski ikka õhtusöögiks ahi tuun, mahi-mahi või kuukala. Viimane neist oli väga maitsev.

KONA BREWING COMPANY
Selle pruulikoja õlled ei tohiks eestlasele üldse võõrad olla. Kona Big Wave on näiteks Eestis täitsa olemas. Et me juba Konas olime, siis oli õlletegijate külastus vaat et kohustuslik element. Eksursioon oli väga meeldivalt üles ehitatud. Esmalt kiire tuur õlletünnide vahel ning seejärel degustatsioon. Saime nii palju targemaks, et need õlled, mis on pudelites maailma laiali eksporditud, ei olegi Hawaiil tehtud, vaid hoopis Ameerika mandril (selle kohta öeldakse main land). Niiet kes soovib Hawaiil valminud Big Wave'i juua, siis sellel tuleb kindlasti Konasse lennata. Kuulsime ka uutest tehaseplaanidest. Seega on õllesõbral kindlasti tuleviks mõtet Konasse jõuda. Asi muutub aina ägedamaks ja võimsamaks.

Ja lõpetuseks rubriigist Rändpizza tembutab. Tegu oli Kona Brewery pizzaga, mille põhjataignas on kasutatud õlleteost tekkinud humalajäänuseid. Pizza teekond koju oli huvitav ent katsumusterohke 😀