Budapest. Buda ja Pest
Hommikune turg kõigepealt.
Meie majutuskoha perenaine soovitas kõrvalolevas turuhoones asuvaid söögikohti proovida, mistõttu otsustasime hommikusöögi hankida sealt. Vaatepilt, mis turule sisenedes avanes oli samuti väga kihvt.
Hommikusöögivalik oli rikkalik, vabalt võid saada kapsarulli või praevorsti, magusasõbrana mõne eriti suure magusa nutellasaia.
Meie valisime langose, mis on ungari kohalik täidetud pannkoogilaadne roog. Täidiseks, sink, juust, feta, sibul, värske salat ja terav salaami. Juurde kõrrekohv.
Turg ise koosnes heast paremast toidukraamist ja igasugu käsitööst. Toidulettidel domineeris värske köögivili, kohalikud napsid, vorstid ja paprika erinevas serveeringus.
Linnatuur linnulennult
Kuidas aru saada, kas asud Budas voi Pestis? Väga lihtne - Budas on mägine ja Pestis tasane.
Et täit ülevaadet saada, võtsime hop on tuuri, saamaks aru, kuhu nende päevade jooksul minna. Linn on ilus ja roheline, kastanid õitsevad ning täna oli ka ilm soojem, nii et saime ninad päikesepunaseks.
Liikluses kohtab vanu tramme ja sovietihõngulist ühistransporti. Täna külastatu põhjal võib öelda, et Pest on Budast väga erinev. Pestis on hooned kõrgemad, rohkelt liiklust ja linnasaginat.
Selgus, et linnapildis ei ole üht kindlat ungarlase stereotüüpi. Ungarlasi on ajaloolistel põhjustel blondist päris tumedanahaliseni. Pigem on tänavail lihtsam eristada puhtaid turisti stereotüüpe kohalikest. Ungarlased mängivad ajaloos teadustegevuses suurt rolli ning on keskmisest eurooplasest suuremad raamatulugejad. Ungari keel pärineb eesti keelega samast keeleperekonnast. Margus kuulis kolleegilt, et sõna "kummimadrats" on meil ungari keelega täpselt sama kõla ja tähendusega. Testisime selle ära ja ungarlane sai aru küll, millest jutt :)
Buda
Pesti ja Budat eraldab lai laevaderohke Doonau ja väärikad sillad. 
Buda jõepealne piirkond on rahulik, madalama arhitektuuriga ning nähtavalt jõukam. Turiste meeitsvad sealsed lossid ning vaateplatvormid. Otsustasime peale bussituuri teha jalutuskäigu ja õhtuse söögi just Buda poolel.
Mäkke üles sai Margiti nimelise furnikulööriga. 
Kõige suurem sagimine käis sealsamas lähedal ühe suursuguse kiriku ümber, mis stiililt meenutas veidi Milano Duomo arhitektuuri. Kiriku kõrval asus moodne Hiltoni hotell, mille akendest peegeldus seesama kirik ja selle ümber olevad tornid ning taustaks saime vaatepildi, kus Hiltoni parklast väljuv auto lasi endale stardiks valjult James Bondi teemamuusikat. No miks ka mitte.
Kiriku ümber olevailt platvormidelt avaneb muhe vaade jõele ja Pestile.
Ümberkaudsed nö vanalinna tänavad olid väga kenad, aga täiesti inimtühjad. Ilmselgelt olime ka õhtusöögi peale liiga vara mõtlema hakanud, sest kella 5 ja 6 vahel kõik restoranid olid sama inimtühjad kui needsamad tänavad. Viskasime oma tühja väljavalitud resto juures nalja, et kui tunni pärast naaseme, siis kindlasti on inimesed eikusagilt ilmunud ja vabu kohti pole. Tunni pärast selgus, et eksisime - üks vaba laud siiski oli alles. Toit ja teenindus olid suurepärased.
Koju minnes oli pilt juba hoopis teine. Õhtuses linnas tasub kindlasti üks jalutuskäik ette võtta.
Isegi meie tänane lemmik - suur turuhoone paistis õhtusel ajal kuidagi kuninglikum.
Koju saime noore üliõpilase velotaksoga. Poiss rääkis, kuidas ta 6 aastat tagasi Eestit külastas ning oskas nimetada Munamäge, Tartut ja Saaremaad. Vot siis. 
Budapest on jätkuvalt väga äge.