Budapest 3 päevaga

Esimesed asjad esimesena

Esimese päeva sissekanne ja avastused. Ilm on tänu tuulele oodatust jahedam, aga kohalikud on optimistid ning lühikest varrukat ja püksi kohtas päris mitmeid.
Airbnb-st võetud majutuskoht nimega Pipa apartment on suurepärase asukohaga - läheduses vana, aga tegutsev väärikas turuhoone, jalutuskäigu kaugusel söögikohad, jõeäärne promenaad. Lähedal on ka erinevad ühistranspordi peatused ja metroo. Ka reisi lõpus nentisime, et asukohaga meil tõesti väga vedas.Maja ise on väga laheda sisehoovi ja trepikojaga.Kõrged laed ja võlvid teevad sisenemise majja veel eriti uhkeks.
Ja korter ise on kahtlemata mugav ja muhe. Kolm ööd maksab 160 eurot, mis võrreldes hotelliga samas asukohas on odav. Just see teeb Airbnb-st majutuskoha võtmise lahedaks - kogeb rohkem kohalike elu ja olu, samas võid sa leida just sellise asukoha, mis sinu plaane kõige paremini toetab.

Rahast ka. Taskus on kaasas umbes 89 000 forinti. 1 euro on suts üle 300 forinti, ehk siis võib arvata kuidas need kümned tuhanded sulavad. Kaardiga maksmisel pole probleemi. Toit ja jook on võrdlemisi odavad, kuigi piim ja leib pidid kohalike endi sõnul siiski kallid kaubaartiklid olema. Hindade kohta tuleb blogis ka eraldi põhjalikum blokk olulisemate kaupade ja teenuste hindade kohta, mida kogesime ning millega kohapeal arvestada.
Avastasime esimesel õhtusel jalutuskäigul ühe noobli vabaajakeskuse, kus kahe väga maitsva käsitööõlle eest tuli välja käia 1600 forinti aka 5 euro ringis, mis oli igati hea tehing. Keskuses olid nii söögikohad, galeriid kui ka käsitööpoed. Koht ise asus täpselt jõe ääres ning juba kannatas ka päikese käes terrassil vaadet nautida.

Õhtusööki proovisime Ungari sugemetega restoranis - kas see just täpselt see oli, ei teagi, ent teenindus oli hea, toit oli maitsev ja kohalik vein muidugi ka. Seda kõike lähes 20 000 forinti eest.Teeninduse enese väärtus kajastus hiljem juba vaikimisi kviitungil. Jäi üle vaid nõustuda. Esimese päeva kokkuvõte - Budapest tundub päris äge.

Teine päev: Buda ja Pest

Hommikune turg "Nagyvásárcsarnok

Meie majutuskoha perenaine soovitas kõrvalolevas turuhoones asuvaid söögikohti proovida, mistõttu otsustasime hommikusöögi hankida sealt. Vaatepilt, mis turule sisenedes avanes oli samuti väga kihvt.
Hommikusöögivalik oli rikkalik ja täitev. Kohe saab selgeks, et toit mängib siin suurt rolli. Inimesi oli lettide ümber tunglemas palju.Suur osa neist muidugi ka turistid, kuna turg on ära mainitud paljudel reisisaitidel.Magusasõbrana leiab mõne eriti suure magusa nutella- või mandlisaia ning valikus on lisaks erinevad pontsikud ja pannkoogid. Soolasest toidust on valikus praevorstid erinevas vormingus, kapsarullid, liha ja köögiviljad erinevaid kastmeis.

Valisime toiduks langos'i, mis on ungari kohalik täidetud pannkoogilaadne roog. Täidis, nagu alltoodud fotol näha on igati väärikas: sink, juust, feta, sibul, värske salat ja terav salaami. Juurde klaasis serveeritud kõrrekohv.
Turg ise koosnes heast paremast toidukraamist ja igasugu käsitööst. Köögiviljad nägid välja nagu postkaardil, suured, ilusad ja küpsed. Kuivatatud punased vanikud meenutavad kahtlemata tshillipipart, kuid nemad nimetavad seda paprikaks ning paprikat on neil väga erinevat sorti. Sellest lähemalt ka allpool.
Lihatoodetest on esimesel kohal erinevad vorstid ja singid. Lisaks pakuvad nad seal ka hane-ning pardimaksa, mis ühes kohalikus restoranis väga hõrk maitses.Tasub kindlasti ka kaasa osta.
Suur hulk lettidest on pühendatud paprikale. Pulbri või pastana saab valida, kas magusat teravat või sootuks suitsust paprikat. Ka suveniiridena saab paprikatemaatilisi köögitarvikuid ja maitseainekomplekte kaasa osta.

Linnatuur

Kuidas aru saada, kas asud Budas voi Pestis? Väga lihtne - Budas on mägine ja Pestis tasane. Et aga selle teadmiseni jõuda ja täit ülevaadet saada, võtsime hop-on-hop-off tuuri. Ööbimiskoht ja eelmainitud turg asuvad Pesti poolel, seega valisime tuuri, mis kuvab mõlemat jõekallast, nii Budat kui Pesti. Esimese asjana üldse aga mõjus meeldivalt see, et linn ise on roheline ning eelmise päeva õhtuga võrreldes on ka ilm soojem, nii et saime ninad päikesepunaseks.
Liikluses kohtab vanu tramme ja sovietihõngulist ühistransporti. Kuulsime, et nendest vanadest bussidest ja trammidest väga ei plaanitagi loobuda ning teatud liinid jäävadki nö.retroliinideks.
Tuuri põhjal võib öelda, et Pest on Budast väga erinev. Pestis on hooned kõrgemad, rohkelt liiklust, poode ja linnasaginat.


Selgus, et linnapildis ei ole üht kindlat ungarlase stereotüüpi. Ungarlasi on ajaloolistel põhjustel blondist päris tumedanahaliseni. Pigem on tänavail lihtsam eristada puhtaid turisti stereotüüpe kohalikest. Ungarlased mängivad ajaloos teadustegevuses suurt rolli ning on keskmisest eurooplasest suuremad raamatulugejad. Ungari keel pärineb eesti keelega samast keeleperekonnast. Margus kuulis kolleegilt, et sõna "kummimadrats" on meil ungari keelega täpselt sama kõla ja tähendusega. Testisime selle ära ja ungarlane sai aru küll, millest jutt :)

Buda

Pesti ja Budat eraldab lai laevaderohke Doonau ja väärikad sillad.
Buda jõepealne piirkond on rahulik, madalama arhitektuuriga ning nähtavalt jõukam. Turiste meeitsvad sealsed lossid ning vaateplatvormid. Otsustasime peale bussituuri teha jalutuskäigu ja õhtuse söögi just Buda poolel.
Mäkke üles sai Margiti nimelise furnikulööriga.
Kõige suurem sagimine käis sealsamas lähedal ühe suursuguse Mattiase kiriku ümber, mis stiililt meenutas veidi Milano Duomo arhitektuuri. Kiriku kõrval asus moodne Hiltoni hotell, mille akendest peegeldus seesama kirik ja selle ümber olevad tornid ning taustaks saime vaatepildi, kus Hiltoni parklast väljuv auto lasi endale stardiks valjult James Bondi teemamuusikat. No miks ka mitte.

Kiriku ümber olevailt platvormidelt avaneb muhe vaade jõele ja Pestile.

Ümberkaudsed nö vanalinna tänavad olid väga kenad, aga täiesti inimtühjad. Ilmselgelt olime ka õhtusöögi peale liiga vara mõtlema hakanud, sest kella 5 ja 6 vahel kõik restoranid olid sama inimtühjad kui needsamad tänavad. Viskasime oma tühja väljavalitud resto juures nalja, et kui tunni pärast naaseme, siis kindlasti on inimesed eikusagilt ilmunud ja vabu kohti pole. Tunni pärast selgus, et eksisime - üks vaba laud siiski oli alles. Toit ja teenindus olid suurepärased.

Koju minnes oli pilt juba hoopis teine. Õhtuses linnas tasub kindlasti üks jalutuskäik ette võtta.

Pesti poolele tagasi jõudes nentisime, et isegi meie esimese hommiku suur lemmik - turuhoone paistis õhtusel ajal kuidagi kuninglikum.
Koju saime noore üliõpilase velotaksoga. Poiss rääkis, kuidas ta 6 aastat tagasi Eestit külastas ning oskas nimetada Munamäge, Tartut ja Saaremaad. Vot siis. Budapest on jätkuvalt väga äge.

Kolmas päev: Termid, vein ja melu

Termid

Budapestis on mitmeid loodusliku veega terme, mistõttu oli kohustuslik üks kindlasti ära proovida. Valisime neist kõige suurema, Szechenyi nimelise, mis asus Pesti poolel. Koosnes ta kolmest välibasseinist ning kaheksast sisebasseinist, sekka ports erinevaid saunasid.
Kompleks asub kahe allika kohal, mille maapõues on vesi 70 kraadi ringis.
Välibasseinides endis oli vesi 30 kraadi ringis, sees kuni 38 kraadi.
Hoone ise oli väga suursugune, meie arhitektuuri kontekstis oleks see umbes nagu basseinid kadriorus.


Inimesi oli väga palju ning külg külje kõrval olemine vajas veidi aega harjumist. Omal kohal olid ka kohvikud ja terrassibaarid. Välibaarides toimus arveldamine ainult sularahas, seega pidi raha hoidmise osas olema leidlik. Tundub, et kohalike seas on termid väga külastatavad, nendel tumepruuniks küpsenud vanameestel on ilmselt soetatud aastapilet :)

Saime välihoovis päikese käes ise ka näod punaseks ja patareid laetud. Värske õhk, basseinid ja päike tegid oma töö, mistõttu peale kõike seda vajas kere veidike und ja puhkust. Kokkuvõttes võib öelda, et oli igati väärt kogemus.

Metroo

Metroo on liiklusvahendina ka Budapestis täitsa vältimatu. Rongid ise on väga retrohõngulised, sama võib ka jaamade endi kohta öelda.

Juutide linnaosa

See on kahtlemata üks põnev kant meie ööbimiskoha läheduses. Sealt leiab nii juudikogukondadele iseloomulikku, sekka tänavakunsti ning väga palju põnevaid kohti söögipausiks ja vaba aja veetmiseks.

Tegime termidest tulles vaikese tiiru päevasel ajal ning otsustasime ka õhtuse sessiooni just seal linnaosas veeta.
Tänavad olid reede õhtule kohaselt kell 7 juba üsna elavad. Välikohvikud olid täitunud õlut ja kokteile nautivate inimestega.
Leidsime paar väga lahedat söögikohtade tävavat, kus valikute üle kurta ei saanud, pakuti nii rahvusvahelist kui ungari traditsioonilist kööki. Ühes tänavasopis oli püstipandud food truck stiilis toidupark, kus pakuti mõnusat burgerit ning muud tänavatoitu. Öist nälga just seal ka hiljem kustutasime.

Ungari veinid

Seni pole ungari veinide osas suurt vaud tundnud ja seda arvatavasti seetõttu, et meie kaubandusse ilmselt ei jõua peale magusa veini suurt midagi. Leidsime sealtsamast juudi linnaosast ühe veinirestorani, kus pakuti ka veinide degusteerimist. Emotsiooni ajel astusime sisse ning saime suurepärase tõestuse sellele, et ungari teeb paganama häid veine, isegi rieslingut ja pino noir' d. Proovisime 5 valget ja 5 punast veini. Degustatsiooni enda formaat oli suurepärane, teenindaja valas klaasid täis, tutvustas veini tausta ning lasi meil suupistete saatel seda kõike enne järgmist veinisorti mõnusalt nautida. Kui klaasid tühjad, ilmus ta jälle uute veinidega.



Valged veinid olid üllatavalt mõnusad puuviljased ning parajalt kuivad. Võrreldes senikogetud veinidegustatsioonidega oli see külastus kindlasti üks parimaid.

Varemebaarid ja öömelu

Kurikuulsad varemebaarid asuvad sealsamas juutide linnaosas. Ei osanud neid eelnevalt googeldades päris täpselt ette kujutadagi ning ilmselt poleks saanudki, sest suurde vanasse lagunenud majakompleksi sisenedes avanes ikka erakordselt segane ning samal ajal äge vaatepilt. Seda kõike oli lihtsalt nii palju. Erinevad tasandid, palju baarilette, ühes nurgas klubimuusika, teises vanaroki bänd. Interjöör oli sopiline ja meelevaldsetest esemetest kokkuklopsitud, igalt poolt võis leida midagi põnevat väga ebaloogilises vormingus.






Kui varemebaari küllust liiga palju saab, siis alternatiiviks leiab kõrvaltänavailt mistahes stiili ja suurusega dringi ja õllekohti. Klubimuusika sõbrad ning rockiarmastajad - kõigi maitsed on kaetud. Väga edukalt levib ka käsitööõlle kultuur.

Kohalikud lustivad ka agaralt mänguautomaatidega. Tuli järele proovida.

Õhtu lõppes nagu mainitud tänavatoidu alal. Tellimust andes küsis teenidaja ka nime, et burksi valmides klient kohale hõigata. Margus otsustas end tutvustada Iskanderina - pidavat olema lihtsam nimi kui Margus.

Kolme päeva kokkuvõte

Suundume tagasi raudteejaama, et sõita tagasi Viini, kust me kolm päeva tagasi alustasime.
Jätsin algselt mainimata, et Budapestil on ka väga väärikas raudteejaam.
Sõita Viini oli meeleolukas, kuna meie kõrval istunud saksa keelt kõnelev vanahärra otsustas kõlava häälega oma kaasale telefonist midagi valjult ja ilmekalt ette lugeda. Seejärel selgus, et nad olid ka piletitega miskise segaduse tekitanud ning piletikontrolöri saabudes läks asi hirmus segaseks. Lõpuks tõstis vanamees üle kogu rongi häält, lõi rusikaga lauale ja teatas kontrolörile: Fuck you! Maha ta oma kaaslasega järgmises peatuses läks ja me ei saanudki aru, millest selline elev moment tekkis.

Budapestist kokkuvõtvalt aga järgmist:
Kolme päevaga saime veendumuse, kindlasti tuleks siia veelkord tagasi tulla. Väga palju saab veel kogeda ja teha. Märkasime ports muuseume, kuhu hea meelega sisse astuks.

Tundub, et kohalikud inimesed on võrdlemisi suured linnaratta-, koera- ja jäätiseinimesed.

Veinipiirkonnad toodavad suurepärast kraami ning süüa saab väga hästi.

Toit ja jook on turistile odavad, ilmselt korralikud restoranid ise on kohalikus mõistes jällegi kallid, sest keskmine palk siinmail on 500 euro ringis.

Sellegipoolest armastavad kohalikud nädalavahetusel ennastunustalt tänavatel pidutseda.

Budapestil on oma Champs-Élysées, mis näebki väga noobel välja ning on see sarnane Pariisile.

Budapest täpselt ongi nii tore, kui reisisaitidel räägitakse ning igas eas külastaja leiab enese jaoks mõne vau. No umbes sellise, mis paneb rõõmust hüppama.